Raamat „Zohar“ on kirjutatud suure kabalisti RAŠBI – rabi  Šimon bar Johaij poolt (bar Johaij tähendab Johaj poega; rabi tuleneb sõnast rav – suur, tark). RAŠBI sündis 40 aastat peale II Templi purustamist.  Ta oli tana – rabi Akiva õpilane (tana – põlvkonna suur tark). Rabi Akiva ütles  RAŠB“I kohta: „Mina ja Looja tunneme sinu jõudu“ (Jerusalema Talmud p.1, o.2), sellest saab aru, kes oli RAŠB“I. Ta sai eriti lähedaseks rabi Akiva´le siis, kui viimane pandi vangi roomlaste poolt Thora levitamise eest ja seejärel, kui rabi Akiva 24 000 õpilasest jäi peale katku epideemiat ellu ainult 5 ja rabi Šimon – oli üks nendest.

Kuid selleks, et kirja panna kõik Thora saladused pidi rabi  Šimon esitama neid salastatud moel. Seepärast palus ta oma õpilast rabi Aba´d esitama tema mõtteid, mis olles kooskõlas tema hinge omadustega, võiks edasi anda vaimseid teadmisi salaja – varjatud viisil. „SEST RAAMAT ZOHAR PEAB OLEMA SALASTATUD PÕLVKONNANI, MIS ON LÄHEDAL MAŠIAHA TULEKUNI, ET TÄNU SELLE RAAMATU ÕPIMISELE SAAKS INIMKOND VÄLJUDA OMA HINGELISEST TAGAKIUSAMISEST“ (AR“I.ŠAAR akdamot. lk.3). Seepärast rabi Aba  kirjutaski rabi Šimoni õpetused üles aramit´i keeles, sest see on ivriidi keel peegelpildis.

Nii nagu ARI ja teiste kabalistide  teoste saatus oli see, et raamat „Zohar“ peideti (selline saatus on osaks saanud paljudele teistele vaimsetele kirjutistele) juba kohe peale selle kirjutamist 800-ks aastaks ühte koopasse Mironi lähedal, seni kuni selle sealt üks araablane leidis ja müüs selle juhuslikule möödakäijale kui pakkimismaterjali.

Osa väljarebitud lehti sattus ühe targa kätte, kes suutis kirjutatut hinnata ja selle tulemusena, peale otsinguid leidis üles palju lehekülgi (nii prügikastidest  või ostis üles kaupmeestelt, kes tegelesid vürtside müügiga ja kasutasid raamatu Zohar lehekülgi kauba pakkimiseks).  Leitud lehekülgedest ongi koostatud see raamat, mida me tänapäeval tunneme.

Paljude sajandite jooksul sellest ajast kuni tänaseni kestavad edasi filosoofide, õpetlaste ja  muude „tarkade“ vaidlused sellest raamatust. Asi on selles, et ainult kabalist s.t. vaimselt vastava tasemeni jõudnud inimene, saab aru, millest selles raamatus räägitakse. Ülejäänutele, kõrvalseisjatele – näib see raamat just kui jutustuste, ajaloo,  vanaaegse filosoofia jms. kogumik. Raamatu üle vaidlevad ainult need, kes sellest midagi aru ei saa.  Kabalistide jaoks aga on selge see – et   RAŠB“I raamat on kõige suurema mõistmise allikaks, mis on Looja poolt inimestele sellesse maailma antud.

Kuigi raamat „Zohar“ on kirjutatud IV  sajandil, kuid põhjalikke kommentaare sai sellele teha rabi J. Ašlag alles 30-40-l aastatel  XX sajandil. Raamatu „Zohar“ varjamise põhjusest, IV kuni XI sajandini ja selle kohta kommentaaride täielik puudumine 16-ne sajandi vältel, saab seletuse raamatu „Zohar“ eessõnast.

Rabi J. Ašlag andis  oma kommentaaridele nime „Sulam“(trepp) -  seepärast, et seda õppides võib inimene   tõusta vaimsete astmete mööda mõistmaks kõrgeimaid maailmu, nagu meie maailmas olevast trepist. Rabi J. Ašlag sai peale kommentaaride „Sulam“ ilmumist omale nimeks „Baal Sulam“. Selliselt on Thora tarkade seas kombeks nimetada inimest, mitte tema nimega, vaid tema suurima saavutuse nime  järgi.

Raamat „Zohar“ nagu ka kogu Thora räägib ainult inimese loomisest ja tema  seosest Loojaga. Kõiki inimese seesmisi omadusi nimetab Thora meie maailma nimedega: püüdlust Looja poole – nimetatakse „Iisraeliks“, enese rahulolu püüdlust nimetatakse „maailma rahvasteks“. Toodud nimetustel ei ole mingisugust seost nende nimetustega Toras juutidega ja muude rahvastega meie maailmas. Kabala on suunatud INIMESELE!

Raamatus on peatükke, mille kommentaarid on Kabala keeles,  aga on ka kommentaare tunnete keeles, mis on algajale palju arusaadavam. Lugeja võib alustada raamatu omandamist sellistest peatükkidest nagu: „Pruudi öö“, „Kes lõbutseb pühade ajal ?“ jne., kuigi kogu raamatu „Zohar“ õppimine rajaneb materjali pideval omandamisel. Kabala suundub järk-järguliselt inimese südamesse, vastavalt sellele, kuidas meie teadvus on sellega kohanenud. Seda on võimalik saavutada ainult materjali mitmekordsel kordamisel.

Mihhael Laitman